D-vitamiinil on erinevaid vorme. Selle inaktiivne ehk esialgne vorm kolekaltsiferool tekib nahas päikesevalgusega kokkupuutel ja seda saab tarbida ka mõnest looduslikust toidust, sealhulgas: rasvane kala, päikesevalguse käes olevad seened ja toidulisandid, sealhulgas need, mida tavaliselt lisatakse toidupoes leiduvale lehmapiimale.

See sissevõetud või nahas toodetud D-vitamiini vorm on inaktiivne ja peab läbima kaks modifikatsiooni, mida nimetatakse hüdroksüülimiseks, et muutuda aktiivseks D-vitamiiniks, mida nimetatakse kaltsitriooliks. Need kaks etappi toimuvad kõigepealt maksas, seejärel neerudes. Kaltsitrioolil on mitmeid bioloogilisi toimeid ja ta toimib mitmel viisil hormoonina. See osaleb kaltsiumi ja fosfaatide taseme ja ainevahetuse kontrollimisel; see hõlmab soolestiku imendumist ja luu ainevahetust. Sellel on muid mõjusid rakkude kasvule, neuromuskulaarsele füsioloogiale, immuunsüsteemi funktsioonile ja ta piirab põletikku.

Mitmed teaduslikud tähelepanekud toetavad D-vitamiini rolli nii Covid-19 ennetamisel kui ka ravimisel. Esiteks on D-vitamiini puudulikud isikud suurema tõenäosusega SARS-CoV2-viiruse suhtes positiivsed. Teiseks on see, et isikud, kellel esineb selle viiruse tõttu äge hingamispuudulikkus, on suurema tõenäosusega D-vitamiini puudulikud. Kolmandaks on leitud, et kovid-19-ga hospitaliseeritud patsientidel on palju vähem tõenäoline, et nad vajavad intensiivraviosakonda paigutamist, kui neile antakse suuri D-vitamiini annuseid. Neljandaks on leitud korrelatsioon, et hispaanlaste ja mustanahaliste alarühmadel on suurem D-vitamiini puuduse esinemissagedus ja neid mõjutab ka ebaproportsionaalselt palju kovid-19.

Mõõdukas päikese käes viibimine ja/või D-vitamiini toidulisandite tarbimine on mõistlikud viisid piisava D-vitamiini taseme tagamiseks. 1000 kuni 3000 IU D-vitamiini on tavalised ja hästi talutavad annused.

Paljud arstid soovitavad D-vitamiini lisatarbimist 3000 IU päevas kovid-19 ennetamiseks ja raviks.